BITRON OÜ ON KAUBAMÄRGI MOSQUITO KILLING SYSTEM
(MKS) AMETLIK ESINDAJA SOOME, EESTIS, LÄTIS, LEEDUS
Sääsepüüdja MKS meelitab ligi ja hävitab ainult verest toituvaid emaseid sääski ja muid sääsklasi.
MKS-i leiutas 1995. aastal USA-s Alvin Wilbanks Rahvusliku Kosmoseagentuuri (NASA) aktiivse tehnilise abiga.
Selle ainulaadse putukakaitseseadme leiutaja pälvis USA presidendi aastapreemia, mille andis talle üle Bill Clinton isiklikult.
Tutvuge maailma parima keskkonnasäästliku süsteemiga
sääskede arvukuse järsuks piiramiseks Teie krundil!
Sääsed purustavad Eesti ökoturismi
Hiljaaegu oli juttu sellest, et Eesti kavatseb suunata 150 miljonit krooni riigi maine parandamisse välisturismide silmis. Kuid kavatsuse muuta Eesti Euroopa Liidu parimaks riigiks võib nurjata ületamatu takistus – sääsed.
Eesti turismifirmad pelgavad, et lendavad vereimejad võivad seisata turismimajanduse arengu, kirjutab internetiportaal Biznews.lv viitega infoagentuurile Baltic Business News.
Eesti Turismi Arenduskeskuse direktori Tarmo Mutso arvates puudutab see eriti valusalt potentsiaalseid turiste Saksamaalt, kes hakkavad ennekõike huvi tundma selle vastu, missugune on olukord sääskedega seal, kuhu nad suunduvad.
Just sääskede pärast eelistavad lastega pered puhkusele Eestis puhkust Hispaanias ja Itaalias, leiavad kohalikud asjatundjad.
07.03.2008 13:44
Sääsk on väike, aga tige.
Molodjož Estonii : 08/06/2004 Tatjana PISSAREVA
Juuni on kõige sääserohkem aeg. Ükski teine putukas ei pälvi sel ajal nii palju kirumist kui tühiselt väike sääsk. Tuulevaikse ilmaga ei anna nad lihtsalt asu!
Sääse süljes sisalduvate eriliste ainete tõttu tekib hammustuskohal lööve, kihelus, sügelemine. Ühed sääseliigid on aktiivsemad päeval, teised ründavad inimest õhtul või öösel.
Ohtu kujutavad endast sääsed, kes kannavad inimeselt inimesele edasi ohtlikke haigusi: kollapalavikku, jaapani entsefaliiti, malaariat, helmintoose, tulareemiat ja teisi. Neid sääski on kerge ära tunda nende asendi järgi nahal. Tavalised sääsed istuvad paralleelselt nahapinnaga, malaariasääsed aga suunavad oma tagakeha ülespoole.
Suurbritanniat tabas sääserünnak
Vihmase suve tõttu tabas Suurbritanniat sel aastal tõeline sääserünnak. Erinevalt Skandinaaviast ja rääkimata soojematest maadest ei ole tavatingimustes neid putukaid Briti saartel praktiliselt üldse.
Kuid sel aastal on olukord teine – Suurbritannias on sääski varasemast palju rohkem. Käesoleva aasta mai, juuni ja juuli olid ilmavaatlejate sõnul kõigi aegade niiskeimad kuud. Neile järgnes suhteliselt soe august, mis põhjustaski sääskede massilise paljunemise.
RIA Novosti teatab, et Suurbritannia Rahvusliku Tervishoiuametisse – NHS Directi – on augusti esimese kahe nädalaga eelmise aasta sama perioodiga võrreldes tulnud 28% rohkem telefonikõnesid, kus kaevati sääsehammustuste üle. Inimesed pöörduvad arstide poole küsimustega, millega leevendada sügelust hammustuskohal ja peletada putukaid.
Avaldatud 19. augustil 2007 Turismiuudistes.
Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsioon
Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsioon täheldab malaariasse haigestumiste sagenemist. Malaariasse sureb igal aastal ligi miljon inimest. Seejuures märgitakse, et malaaria on end ilmutanud piirkondades, kus teda varem ei ole täheldatud.
Globaalne soojenemine võimaldab malaariasääsel ellu jääda seal, kus teda varem ei esinenud. Briti meedikud on registreerinud malaariasääse Lõuna-Inglismaal. Eksperdid väidavad, et kui aasta keskmised temperatuurid jätkavad tõusujoont, siis umbes 25 aasta pärast hakkab malaaria levima näiteks Poolas.
Aga see on juba Eestile väga lähedal ka kliima sarnasuse poolest.
Eestis on läbi viidud juba kolm rahvusvahelist kliimauuringut.
Eestis on läbi viidud juba kolm rahvusvahelist kliimauuringut. Üks neist näitab, et meie kliima jätkuval soojenemisel tõuseb meie metsades kooreüraski arvukus, massiliselt hakkavad paljunema koloraado mardikad ja musta stsenaariumi korral võivad siin hakata levima isegi malaariasääsed.
Kliimateadlane Ain Kallis 04. 02. 2007 : Severnoje Poberezje
Lääne-Niiluse palavik
Lääne-Niiluse palavik – niisuguse diagnoosi on saanud juba kolm Rostovi oblasti elanikku, veel kahe puhul tehakse uuringuid. Sellest teatab “Don-TR”.
Surmavalt ohtlik eksootiline viirus tabas kõiki haigestunuid mitte kauges Aafrikas, vaid Rostovi oblasti metsades ja võsades.
“See on väga tõsine haigus, eriti eakate ja nõrgema immuunsüsteemiga inimeste jaoks,” ütles Vene Föderatsiooni Tervishoiuministeeriumi peaepidemioloog Vladimir Rõžkov.
Kõrge palavik, peavalu – eksootiline viirustõbi algab nii nagu tavaline gripp. Hiljem halveneb nägemine, langeb koordinatsioonivõime, halvimal juhul – kui ravi ei alustata – järgneb ajukahjustus ja kujuneb välja meningiit.
Allikas: http://news.webrostov.ru/ 23. 08.2007
Sääsepüüdja kopeerib kehatemperatuuri, hingamist ja nahapinna struktuuri, mistõttu sääsed ja teised vereimejad putukad suunduvad instinktiivselt seadme poole “jahile”.
1. Eraldab CO2 (süsihappegaasi): imetajad hingavad välja süsihappegaasi. See gaas on täiesti lõhnatu, ei sütti ja on täiesti ohutu! MKS jäljendab imetajate hingamist ja väljutab perioodiliselt täpse koguse süsihappegaasi standardsest 10-liitrisest balloonist.
2. Laineliselt kõikuv soojus: soojus eraldub temperatuurivahemikus 32-42 kraadi mõneminutiliste tsüklitena, läbides seda temperatuurivahemikku alt üles ja ülalt alla. See tähendab, et seade soojeneb imetajatele omase temperatuurini. Inimestel, hobustel, koertel jne. on erinev kehatemperatuur just selles vahemikus. Sääskedel on infrapunanägemine ja kõikuv temperatuur meelitab neid. Infrapunadiapasoonis vaadatuna seade “leegitseb” öösel, jättes sääskedele toidu mulje.
3. Pinnatöötluse struktuur: poorne pind meenutab nahka, see lisab seadmele külgetõmmet pärast seda, kui sääsed sellele maanduvad. Nad tajuvad poore ja sisuliselt üritavad seda “nahka” nõelata.
4. Ventilatsioonijuga/õhuvood: ventilatsioonijuga täidab kolme ülesannet: 1. Imeb putukad seadme sisse. 2. Hajutab süsihappegaasi ja soojust seadme ümber. 3. Tekitab seadme ümber õrna õhuvoolu, mis mõjub putukatele samuti köitvalt ja äratab neis veel ühe instinkti – liikumine tähendab toitu.
5. Anduriga fotoelement: kindlustab sääsepüüdja automaatse sisselülitumise videvikus ja väljalülituse päikesetõusu järel. Fotoelemendil on kaitsekaas, et seadet saaks kasutada ka päeva ajal.
6. Säästlikkus: seade töötab ökonoomselt tänu sellele, et süsihappegaasi paisatakse välja perioodiliselt. Puudub vajadus muretseda uusi kalleid moskiitovõrkusid või kemikaale.
7. Kvaliteetne disain: kvaliteetne alumiiniumist korpus. Mitte plastik! Tänu tumerohelisele värvkattele sulandub seade harmooniliselt aiarohelusse.
8. Garantii: kaheaastane täielik garantii.
9. Patendid: MKS-il on käesoleval ajal neli patenti.
Mosquito Killing System (MKS) on välja töötatud NASA tehnilisel toel – see on seitseteist aastat kestnud uurimistöö ja katsetuste tulemus, millest võtsid osa Illinoisi, Arkansase ja Missouri ülikoolid ning mille vältel on haiguste kontrolli agentuurid korraldanud tuhandeid välikatseid. Maailmas süvenes ärevus seoses keemiliste putukatõrjevahendite kasutamise ja nende mõjuga inimese nahale, silmadele ja kehale sattumisel. Seepärast oli vaja leida midagi uut. Lahendamist vajasid ka keemiliste pestitsiidide pihustamisega seotud keskkonnaprobleemid, on ju pestitsiidid teatavasti äärmiselt mürgised ja ohtlikud inimestele, loomadele ja kaladele. Pealegi on entomoloogide arvates malaariast, Lääne-Niiluse viirusnakkusest ja Ida-Aafrika (chikungunya) palavikust tingitud surmajuhtumitest 50 protsendis süüdi sääsed. Alustuseks hakati otsima sääsetõrjevahendite turul kättesaadavaid alternatiivtooteid, mis ei sisaldaks pestitsiide. Avastati, et niisuguseid tooteid ei ole. Kuid ilmselgelt on parem võidelda sääskede vastu kemikaale kasutamata.
Uurimistöö algas küsimusega: “Millega me sääski ligi tõmbame?” Esiteks oletati, et sääsk otsib verd. Selle kontrollimiseks korraldati eksperiment, mille käigus paigutati veri anumasse ja jälgiti sääskede käitumist. Üllatavalt kombel veri sääski ligi ei meelitanud. Järelikult on teisi tegureid, mis sääski meie juurde toovad. Mis need on – kas kõrge kehatemperatuur, kehalõhnad, liikumine või hingamine?
Katseid jätkati sellega, mis võiks sääskedele huvi pakkuda: veise- ja kanamaksaga. Kuid need eksperimendid andsid viletsaid tulemusi! Need asjad sääski ligi ei tõmba. Seejärel oletati, et võib-olla tõmbab neid valgus? Kuid pärast uurimist selgus, et ka valgus ei märgi suurt osa. Siis püstitati küsimus selle kohta, miks sääsk nõelab, kuidas ta paljuneb ja missugused on selle putuka käitumisharjumused? Sääskede käitumisharjumusi uuriti Arkansase Ülikoolis. Eksperimente alustati valguse mõju uurimisest, hiljem asendati valgusallikas soojuselemendiga. Järgnevad neli aastat väldanud katsed ja uuringud näitasid, et sääsed eelistasid veiseid, kanu, koduloomi ja teisi loomi inimestele. Siis hakkasid teadlased määrama kõige kõrgemaid ja kõige madalamaid temperatuure, mille juures sääsed aparaadi vastu huvi tundsid. Katseseadet täiustati nii, et selle temperatuur muutuks (eelnevalt kindlaksmääratud) imetajate kehatemperatuuri vahemikes, neid loomi imiteerides. Katsed näitasid, et sellega meelitati seadme ligi juba suurem hulk sääski.
Järgneva kolme aasta jooksul otsiti seadme selliseid temperatuure ja mõõtmeid, mis annaksid kõige efektiivsema tulemuse. Kuidas korraldati katsed, milles tuli välja selgitada seadme optimaalne kõrgus ja suurus, et meelitada ligi suurimal hulgal sääski? Seadme parema funktsioneerimise saavutamiseks tehti enam kui 600 katset. Seejärel hakati uurima õhuvoogu, mis eeldatavalt pidi aitama sääski aparaadi juurde meelitada. Ja putukate kasvas tõesti, kusjuures suurema osa neist moodustasid emased isendid. Seega, kergete õhuvoogude lisamine seadmele parandas selle atraktiivsust sääskede jaoks. Sääskede peibutuse/hävitamise suhe paranes, õigustades eksperimentide jätkamist õhuvoogudega. Lõppkokkuvõttes kulus neli aastat katsetustele ainuüksi õhuvoogudega. Nii projekteeriti seadmesse ventilatsioonijoad. Katseid tehti ka selleks, et uurida seadme efektiivsust erinevates tingimustes. Katsed hõlmasid ka niiskuse lisamist. Kuna sääsed munevad vette, siis oli selle eesmärgiks välja selgitada, kuidas niiskus seadme mõjutab atraktiivsust. Ent selle uuringu ajal erilist niiskuse mõju ei täheldatud.
Seega tegid teadlased järelduse, et tähtsaimateks teguriteks sääskede jaoks on kõrge temperatuur, objekti mõõtmed, õhu liikumine, kõrgus. Nende teadmistega varustatuna jõuti haruldase seadme väljatöötamise teise etappi. Tehti kindlaks, et sääsed tunnetavad elektriväljasid, mis mõjuvad putukale hoiatusena ja hoiavad neid seadme põhjalikumast uurimisest eemale. Mitmed ponnistused selle takistuse ületamiseks ei andnud kuigi lootustäratavaid tulemusi. Siis otsustati muuta seadet nii, et elektriväljad oleksid sääskede eest peidetud. See lisas uusi aspekte, mida tuli täiustada MKS projektis (näiteks õige pinge leidmine). Seadme väljatöötajad pöördusid abi järele NASA Marshalli Kosmoselendude Keskuse poole Huntsville’is Alabama osariigis. NASA insenerid pakkusid välja mitmeid täiendusi, mis parandasid seadme efektiivsust. Need täiendused puudutasid elektrivälja äratundmist sääskede poolt, soojusallikat, seadme pinnaviimistlust ning selle ümber oleva õhu küllastamist süsihappegaasiga. NASA osutas abi katseeksemplari väljatöötamise ja seadme valmistamiseks kasutatavate materjalide osas. Firma taotlus lubada NASA nimetuse ja väite “Välja töötatud NASA tehnilisel toel” kasutamist leidis NASA/MSFC juriidilise heakskiidu 19. novembril 1996.
Eksperimente ja katseid kroonis selle suurepärase toote loomine! Pärast seda, kui seadme toime sai avalikkusele teatavaks tehtud, hakati selle vastu otsekohe huvi tundma nii kohapeal kui üle kogu maailma. 6.-10. oktoobril 1997 Torinos peetud 48. Rahvusvahelisel astronautikakongressil teatasid NASA esindajad: “NASA ja erafirma koostöös valminud sääskede püüdesüsteem on tõeliselt revolutsiooniline!” Järgmised kaks aastat möödusid seadme komponentide otsinguil ja UL-i heakskiitu taotledes, mis saadi 1999. aasta aprillis. Sellest peale on Ameerika Ühendriikides ja mujal maailmas müüdud mitu tuhat eksemplari.
2005.a. oktoobris avaldas NASA ajakiri “Spinoff” artikli “Pestitsiidivaba seade – sääskedele saatuslik külgetõmme”, milles räägiti põhjalikumalt NASA osast MKS-i väljatöötamises
Mosquito Killing System paigutatakse välistingimustesse (suvilakrundile, metsa, puhkekodu või suvekohviku õuealadele jne.). Seda teeb kasutaja ise, sest MKS ei vaja hoolduseks eriettevalmistusega personali. Lülitage MKS sisse sääskede aktiivsuse perioodil. Kui mingil põhjusel sääski pole (külmad või kuivad ilmad, tugev tuul jmt.), siis ei ole mõtet seadet sees hoida.
Juhendit järgides saab süsteemi võrku ühendada veerandtunniga. Kümneliitrisest standardballoonist jätkub 20-45 päevaks.
MKS-i mõõtmed ilma tugijala ja balloonita on järgmised: kõrgus 60 cm, läbimõõt 35 cm, kaal 14 kg.
Mosquito Killing Systemi efektiivne tööpiirkond on 4000 м2. Seadet võib iga 4-5 päeva järel edasi tõsta (või muretseda täiendavad), nii saab tegevusraadiust suurendada kuni ühe hektarini.
Lülitage seade oma õues sisse sääskede sigimisperioodi alguses!
Nii vähendate järsult sääskede arvukust ega lase sellel kasvada, sest MKS püüab kinni suurema osa emastest isenditest otse sigimisperioodi alguses!
1. Kuidas toimib sääsepüüdja Mosquito Killing System (MKS)?
Süsteem eraldab kõikuva temperatuuriga soojust ja puhast süsihappegaasi vahekordades, millele on emane sääsk geneetiliselt programmeeritud reageerima. MKS imiteerib sääse ohvrit ja selle erinevaid omadusi: inimeste, kodulindude, veiste ja lemmikloomade kehatemperatuuri ja hingamist. MKS-i soojus kõigub 6-9 minutiliste tsüklitena temperatuurivahemikus 32-42 kraadi ning seadmest eraldub iga minut täpselt väljamõõdetud hulk süsihappegaasi, mis imiteerib hingamist. Sääskedel on ka infrapunavalguse nägemise võime; seepärast kasutab MKS sääskede lõksumeelitamiseks just kõikuvat soojust. Lõksu lähedalt leiab sääsk veel ka kerge õhuliikumise, mis äratab veel ühe instinkti – liikumine tähendab toitu. Seadmel on struktuurne pinnakate, mis meenutab nahapinda. Seade on sääskedele väga külgetõmbav. Nad tunnetavad pinnal poore ja püüavad seda isegi nõelata, kuid imetakse seejuures lõksu.
2. Missuguseid putukaid
Ligimeelitatud putukateks on peamiseks emased sääsed ja muud kihulased.
3. Kas MKS ei tee mingit kahju keskkonnale?
Jah, erinevalt teistest süsteemidest, kus kasutatakse propaani või kemikaale. MKS ja sellest erituv CO2 meenutab lihtsalt inimese või kodulooma viibimist Teie territooriumil.
4. Kas MKS asukoht mõjutab tulemusi?
Jah. Sääsed otsivad kõige kergemini kättesaadavat soojuse ja süsihappegaasi allikat. Seega – mida lähemal sääskedele, seda efektiivsemalt töötab seade.
5. Kas tõesti on võimalik sääskedest jagu saada?
Jah, uuringud näitavad, et 90% sääskedest elab umbes 50-100 meetri kaugusel oma paljunemise kohtadest. Seepärast võib kohalikku sääskede populatsiooni järsult vähendada!
6. Kui palju sääski ja muid vereimejaid putukaid suudab MKS likvideerida?
Kindlat kogust ei ole võimalik ennustada. Mida suurem sääsepopulatsioon, seda rohkem likvideeritakse. Näiteks mõnel pool hävitab MKS 100 sääske öö jooksul, samal ajal kui mujal võib see hävitada 5000 sääske ühe ööga.
7. Kas MKS hävitab kõik sääsed?
MKS ei hävita sääski viimseni. Kui see laastab sääskede populatsiooni märkimisväärselt. Näiteks võib üks emane sääsk toota kuni 300 järeltulijat. Seepärast vähendab MKS ühe emase sääse hävitamisel umbes 300 tulevast sääske. Te võite ka edaspidi näha lendavaid sääski, kuid need on isased ja ei nõela.
8. Kui suurt ala MKS suudab kaitsta?
МKS suudab kaitsta umbes 40 aari suurust territooriumi või enam, olenevalt lindude pesapaikade, põõsastike, piirdeaedade, hoonete olemasolust ja paigutusest, kliimaoludest, tuultest ja temperatuuridest. Sõltuvalt territooriumi suurusest ja maastikust võib sääskede arvukuse piiramiseks mõnel pool vaja minna enam kui üht seadet. Sääsed ei tee pikki rännakuid, vaid püsivad umbes 50-100 meetri raadiuses paljunemiskohast. MKS vähendab nende arvukust nende tavalise rändeala piirides ja see tähendab, et seade hoolitseb umbes 4000 m2 maa-ala eest.
Pärast seda, kui sääskede ja muude kihulaste hulk on Teie territooriumil vähenenud, hoolitseb MKS selle maa-ala eest nagu hooldussüsteem, mis püüab kinni ja likvideerib kõik uued sääsed, kes võivad Teie maa peale sattuda kas uute sigimispaikade otsinguil või ka lihtsalt tuulest kantuna.
9. Mis on süsihappegaas? Kas see on tõepoolest ohutu?
Süsihappegaasina tuntud CO2 on värvita, lõhnata, mittesüttiv gaas. Seda kasutatakse toidu jahutamiseks, gaseeritud jookide tootmiseks, tulekustutites, pihustites ja inertsetes keskkondades. See on tõesti absoluutselt ohutu. CO2 eritub imetajate hingamisel, see ei ole ei plahvatus- ega süttimisohtlik ega ole ka ohtlik.
10. Mismoodi võttis NASA osa MKS-i loomisest?
NASA-l oli ja on praegugi MKS-projektis väga oluline roll. NASA insenerid kaasati projekti täiustamiseks ja arendamiseks ja kogu süsteemi efektiivsuse tõstmiseks. Teatud valdkondades osutus NASA toetus otsustavaks: NASA lahendas sääskede poolt tajutavate elektriväljade peitmise probleemi, soojuse reguleerimise, seadme pinnaviimistluse ja süsihappegaasi eraldumise probleemid. Firma taotlus lubada NASA nimetuse ja väite “Välja töötatud NASA tehnilisel toel” kasutamist sai NASA/MSFC juriidilise heakskiidu 19. novembril 1996. Pärast seda, kui seadme toime sai avalikkusele teatavaks, hakati selle vastu otsekohe huvi tundma nii kohapeal kui üle kogu maailma. Torinos peetud 48. Rahvusvahelisel astronautikakongressil teatasid NASA esindajad: “NASA ja erafirma koostöös valminud sääskede püüdesüsteem on tõeliselt revolutsiooniline!”
11. Missuguseid sääski seade hävitab?
MKS hävitab enamikku sääseliikidest ja seda on kontrollitud kogu maailmas.
12. Mis saab surnud sääskedest?
Hävitatud sääsed kukuvad seadmest maha või vajadusel spetsiaalsele võrgule.
13. Kuidas välja lülitada fotoelementi, et MKS töötaks ka päeval?
Plastmassist kaane abil, mis tarnitakse koos seadmega. Sellega võib fotoelemendi kinni katta, mis lubabki seadmel töötada katkematult, selle asemel, et videvikus automaatselt sisse ja koidikul välja lülituda. Kui kasutate seda fotoelemendi katet, tuleb seade iga 5 tunni järel 30 minutiks välja lülitada ja seejärel uuesti sisse lülitada, kui seda on vaja.
14. Kas MKS nõuab hooldust?
Reeglina MKS hooldust ei vaja. Kuid on soovitatav püüdevõrk aeg-ajalt üle vaadata, kontrollimaks, kas see on sääskedest või muudest osadest vaba. Kui võrk nõuab puhastamist, kasutage puhurit või fööni või lihtsalt puhuge seadmesse.
15. Kas MKS võib olla kahjulik mu lastele või lemmikloomadele?
МKS on täiesti ohutu nii lastele kui koduloomadele, erinevalt propaani või kemikaale sisaldavatest toodetest. MKS on keskkonnale sama ohutu kui liigne puu aias. Süsteem kasutab süsihappegaasi 10-liitrist standardballooni, mis sarnaneb kõikjal gaseeritud jookide valmistamiseks kasutatavale balloonile. Süsihappegaas ei sütti, ei plahvata, ei ole mürgine. Seadmes ei kasutata kemikaale ega lahtist tuld. tuld.
16. Kas MKS on kantud ohutuslabori UL loetellu?
On küll. MKS UL-i nõuetele. UL-i tunnistuse olemasolu MKS-il tähendab seda, et ettevõte on täpselt kinni pidanud tooteohutuse standarditest ja täitnud kõik ranged nõuded, toode on legaliseeritud ja sellel on ohutuslabori kõrge hinnang! (UL – Underwriters Laboratories Inc. on kogu maailmas usalduse pälvinud allikas. UL-i kinnitus toob kasu paljudele klientidele – alates tootjatest ja jaemüüjatest kuni tarbijateni välja. UL tegeleb tooteohutuse kontrollimisega juba üle saja aasta. Organisatsiooni koondunud sügavad teadmised maailmaturust ja tööstuse väga hea tundmine aitavad ohutuil toodetel kiiremini turgu vallutada.)
Read about our Mosquito Killing System™ from NASA
Click Here
- MKS-is ei ole plahvatusohtliku propaan-gaasiga ballooni (MKS balloonis on ohutu CO2 gaas).
- MKS-is ei ole sääskede meelitamiseks lisa kassetti, mis tuleks vahetada.
- MKS ei kasuta puhastuskassette, mida tuleks samuti vahetada.
- Ainult MKS kasutab sääskede meelitamiseks muutuvat temperatuuri (see on väga oluline, sest sääsketel on infrapuna visioon).
- MKS – kvaliteetne toode alumiiniumist (mitte plastik!).
- MKS võib aktiveeruda ise automaatselt (olemas fotoelement).
- MKS on 100% keskkonnasõbralik.
- MKS tekitab õhuvoolu enda ümber, mis mõjutab sääskedele kui sööt.
- MKS-il on kate, mis meelitab sääski ligi.
- MKS on töötatud välja koostöös NASA-ga (USA)
MKS 1025
Mõjuala – 4000 m2. Süsteem on paigaldamiseks valmis.
Komplekti kuulub:
– Mosquito Killing System
– Kronstein
– Reduktor
– Alumine võrk
– Tugijalg
– СО2 balloon (13,4 l)
– Ballooni kaitse
– Paigaldus ja kasutusjuhend.
Kiirustage ja vormistage MKS-i tellimus, et saada ja paigaldada süsteem sääsehooaja alguseks!
Täiendava info saamiseks ja tellimuse vormistamiseks klikkige siia.